Paanikahood alkoholismi taustal

Paanikahood alkoholismi taustal: põhjused, sümptomid ja abi

Alkoholi kuritarvitamine ei mõjuta ainult maksa või südant – see rikub tõsiselt närvisüsteemi tasakaalu, mis omakorda võib vallandada paanikahoogusid. Paljud inimesed, kes joovad regulaarselt või on jõudnud alkoholisõltuvuseni, kogevad äkilisi hirmuhooge, südamepekslemist, õhupuudust ja tugevat ärevust – eriti võõrutusseisundis. See seisund pole nõrkus ega “iseloomuviga”, vaid närvisüsteemi reaktsioon kroonilisele mürgistusele ja selle järsule katkemisele.

Miks tekivad paanikahood alkoholismi taustal

Alkohol mõjutab aju keemiat, eriti GABA (gamma-aminovõihappe) ja glutamaadi tasakaalu. GABA rahustab närvisüsteemi, glutamaat aga ergutab seda. Regulaarne joomine surub GABA aktiivsust maha ja sunnib aju glutamaadi süsteemi üleaktiivseks muutuma, et kompenseerida. Kui alkoholi tase veres langeb — näiteks öösel või pohmelli ajal — kaob pärssiv toime järsku ning aju jääb üliergutatud olekusse. Just see bioloogiline “üleärkamine” ongi paanikahoo vallandaja: kiire südametegevus, värisemine, higistamine, hirmutunne ja mõte, et “midagi on väga valesti”.

Paanikahoo leevendamine ägeda rünnaku ajal

Kui paanikahoog on juba alanud, on esimene ülesanne rahustada keha ja peatada nõiaring.

1. Ühtlane hingamine. Hingake sügavalt kõhuga sisse 4 löögi jooksul ja välja 4 löögi jooksul. See aeglustab südamerütmi ja annab ajule signaali, et ohtu ei ole.
2. Loobumine alkoholist. Ärge püüdke end “üle piirduda” ehk uue annuse alkoholiga end rahustada — järgmine doos ainult süvendab närvisüsteemi häiret ja pikendab kannatusi.
3. Joogirežiim. Jooge rohkem tavalist vett või marjajooki, et kiirendada organismi puhastumist toksiinidest.

Ravi ja ennetus

Ägeda hoo leevendamine on vaid esimene samm — püsiva tulemuse saavutamiseks on vaja süsteemset lähenemist.

1. Arstide konsultatsioon. Pöörduge narkoloogi ja psühhoterapeudi poole, et taastada aju ja psüühika normaalne töö.
2. Ravimite kasutamine. Arst võib vajadusel määrata ohutuid rahusteid või vitamiine — neid ei tohi kunagi ise endale määrata ega apteegist vabalt osta.
3. Psühhoteraapia. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) aitab õppida stressiga toime tulema ilma “dopinguta” ehk alkoholita.

Paanikahoogudega võitlemine alkoholismi taustal nõuab täielikku alkoholist loobumist, ägedate rünnakute leevendamist hingamistehnikatega ning pöördumist spetsialistide poole. Peamised sammud abi saamiseks on uue alkoholiannuse vältimine, hingamise kontroll ja meditsiiniline tugi. See on protsess, mille juures ei tohiks jääda üksi — professionaalne abi teeb taastumise tunduvalt turvalisemaks ja kiiremaks.

Kuhu pöörduda paanikahoo korral Eestis

Paanikahoog võib tabada igal ajal — kodus, tööl või tänaval — ning eriti sageli tekib see alkoholi kuritarvitamise, võõrutusseisundi või pikaajalise sõltuvuse taustal. Sellises olukorras on oluline teada, kuhu Eestis kiiresti ja usaldusväärselt abi saab pöörduda. Allpool on koondatud peamised erakorralise abi liinid, psühhiaatriakliinikud ja sõltuvusravi keskused üle Eesti.

Kiirabi ja erakorraline abi

112 — üleriigiline hädaabinumber. Helistage, kui paanikahooga kaasnevad tugev valu rinnus, teadvusekaotus, hingamisraskus või kahtlus muule tõsisele terviserikkele. Kiirabi on kättesaadav kõigile, olenemata ravikindlustusest.
1220 — perearsti nõuandetelefon, kust saab ööpäevaringselt nõu, kas ja kuhu pöörduda, kui olukord ei ole eluohtlik.

Kriisi- ja hingeabiliinid

1247 — Kriisitelefon, kust saab ööpäevaringselt psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.
Eluliin (Line of Life) — telefon 655 8088 (eesti keeles), igapäevaselt kell 19–7.
Ohvriabi kriisiliin — 116 006, ööpäevaringne, tasuta.
Usaldustelefon — 126 (eesti keeles), igapäevaselt kell 19–23.

Psühhiaatriline valveabi (24/7)

Ägeda paanikahoo, tugeva ärevuse või võõrutussümptomite korral saab pöörduda otse haigla psühhiaatria valvetuppa:

Tallinn — Wismari Haigla psühhiaatriakliiniku valveruum, tel 662 1093.
Tartu — Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik, tel 731 8764.
Pärnu — Pärnu Haigla, tel 516 0379.
Viljandi — Viljandi Haigla, tel 435 4255.
Narva — erakorralise meditsiini osakond, tel 357 1795.
Kohtla-Järve/Ahtme — erakorralise meditsiini osakond, tel 331 1074.

Sõltuvusravi ja narkoloogiline abi

Kui paanikahood on seotud alkoholi tarvitamise või võõrutusega, tasub pöörduda otse sõltuvusravile spetsialiseerunud asutuse poole:

Wismari Haigla (Tallinn) — sõltuvus- ja võõrutusravi, registratuur tel 662 1068, asendusravi kabinet tel 662 1169. Vastu võetakse ka ilma saatekirjata. Info: wh.ee.
Ambromed Kliinik (Tartu) — Lai 28, Tartu, tel +372 745 1175. Psühhiaatriline, psühholoogiline ja rehabilitatsiooniteenus, ka eesti, vene ja inglise keeles.
Perearst — sageli mõistlik esimene kontakt, kes saab hinnata olukorda ja vajadusel suunata narkoloogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Tugigrupid

Anonüümsed Alkohoolikud (AA Eesti)** — vabatahtlik tugigrupp inimestele, kes soovivad joomise lõpetada. Rühmad tegutsevad Tallinnas, Tartus, Viljandis ja mujal, sh venekeelne rühm. Info: aaestonia.com.

Oluline meelde jätta

Kui paanikahoog tekib alkoholi tarvitamise või võõrutuse taustal, ärge jääge sellega üksi. Helistage kriisiliinile, pöörduge lähima psühhiaatria valvetoa või perearsti poole — mida varem abi otsitakse, seda kergem on olukorrast välja tulla.